taustal. Teatud hulk vigaseid pikseleid on tootja poolt aktsepteeritav (NB! Sellist monitori ei vahetata garantiikorras välja). Mõni tootja (näiteks Philips) pakub oma monitoridele Full Pixel Warranty´t. LCD tehnoloogial on mitmeid variatsioone: Super twisted nematics (STN), Double scan twisted nematics (DSTN), Hydrogenated amorphous silicon (a-Si), Low temperature polysilicon (p-Si), Ferroelectric liquid crystal (FLC), Surface stabilized ferroelectric liquid crystal (SSFLC). Plasmaekraanid (PDP) Kasutatakse punaseid, rohelisi ja siniseid luminofoore. Luminofooride ergastamiseks kasutatakse gaaslahendust, mis tekitab footoneid (UV piirkonnas). Kui need footonid tabavad luminofoori, see ergastatakse ja hakkab kiirgama (nähtavat) valgust. Ekraani all on aadresselektroodid. Ekraani peal on läbipaistvad ekraanielektroodid. Konkreetse piksli sisselülitamiseks tuleb pingestada vastav aadresselektrood ja vastav ekraanielektrood. Gaaslahendus tekitatakse pingel ca 100-200V
moodustub pikslile värv. Algusaegadel olid LCD kurvarid aeglase reageerimisajaga ja suhteliselt kehva pildiga. Nüüd on need vead parandatud. Ainus mida kurdetakse on, see et võtavad rohkem voolu kui LED kuvarid ja seda taustavalguse pärast. WTF klubile: http://www.youtube.com/watch?v=k7xGQKpQAWw Plasma ekraanid Selle asemel et kasutada kristalle mis muudavad valguse polaarusust on plasmaerkaanides pikslisuurused gaasikapslid, mis helendavad kui neile voolu anda. Plasmaekraanid koosnevad kolmest kihist. Tagumine ja pealmine on läbipaistvad eletrijuhtidest liinid ning nende vahel on aukudega isolatsioonimaterjalist kiht. Augud täidetakse argooni-neoorini gaasiseguga. Mõjutades neid aineid pingega hakkavad need helendama. Plussid: parem värvieraldus(erksamad tänu teholoogiale, sest erinevalt LCD-st kus valgus läbib kihte, tekib heledus siis kui luuakse värv pikslis).
annaabi.ee 
