· Sügisel väheneb suviste vormide arvukus ja suureneb külmaveeliste liikide osatähtsus. Oktoobrini esinevad mõned ripslaste ja tintinniidide liigid. Langeb keriloomade ja vesikirbuliste arvukus. Palju aerjalgseid süüakse ära kalade ja makroplanktoni poolt. · Talvel: liigi- ja isendivaene.Domineerivad merelised aerjalgsed: ebahormik,ogatömbik ja merikulles, koodik ja putak. Lisaks täiskasvanud isenditele on planktonis ka aerjalgsete noorvorme. Planktonorganismid on vertikaalselt jaotunud ühtlaselt. Talvitumine: Vesikirbud ja aerjalgsed võivad talvituda puhkestaadiumis põhjasetetes. Planktilistel vähkidel on erinevad strateegiad talve üleelamiseks (täiskasvanuna või noorvormidena). 7
Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik. Olulised kvantitatiivsed muudatused kajastuvad eelkõige autotroofsete veeorganismide hulgas. Paljudes järvedes on rohkenenud vetikad ja selle tagajärjel oluliselt vähenenud vee läbipaistvus. Vetikate vohades tekib veekogudes teistele veeorganismidele ebasoodus hapnikureziim: vetikaterikas pinnaveekiht on hapnikuga üleküllastunud, alumistes veekihtides neelavad aga hääbuvad ning settivad planktonorganismid lagunemisel vees lahustunud hapniku, põhjustades seal hapniku vaeguse või täieliku puudumise. Vetikate arenguks vähem soodsate tingimustega nn makrofüütsetes järvedes suureneb orgaanilise aine produktsioon toitainete juurdevoolu puhul hoopiski suurtaimede arvel. Nii settiv vetikamass kui ka suurtaimede jäänused on peamine järvede mudastumise põhjus. Orgaanilise aine poolest rikas mudasete mõjustab omakorda järve oluliselt, kahandades vee hapnikusisaldust ning rikastades vett
Bakter, kelle mass on 10 astmel miinus 12 grammi, toodavad kudesid, mis ületavad 50 X bakteri kehakaalu. Bakteritest toituvad ainuraksed. Organismid, kelle kehakaal on 10 astmel miinus 9 grammi, toodavad kudesid, mis on kümme tema kehakaalu. Loomne hõljum, mille kehakaal on 10 astmel miinus 3 grammi, suudavad 10 päevaga toota oma kehakaaluga kudesid. Kala, kes kaalub 100 grammi, suudab oma kahekordistada oma kehakaalu kordistada 100 päevaga. EKSAMIS Veesiseste organismide rühmad 1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist
annaabi.ee 
