Kilu on suhteliselt kõrgema keha ja väiksema peaga. Kõige kergemini saab kilu eristada nn kiilusoomuste järgi, mis paiknevad kõhuserval ja moodustavad terava saekese. Viimane on tuntav, kui tõmmata sõrmega mööda kõhuserva kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega
20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres. -Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton -koeb kevadel 1-15m sügavuses -sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini. Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda. -elab kõikjal Läänemeres -püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu -räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega -kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud
annaabi.ee 
