Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta
Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad luukalad toodavad suurel arvul vees planktonina hõljuvaid mune, milles hautakse välja vaid väike osa. Rannikumere ja magevee kaladel toodavad vähem mune ja nende munad kinnituvad setetele pesade või taimede külge. Väike osa liike hoolitseb oma munade ja poegade eest. (Kalade sigimine ja areng) Toitumine Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Selle alusel jaotatakse luukalad kahte rühma: röövkalad ja lepiskalad