paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes. Väikeste üherakuliste vetikate võime eksisteerida ja konkureerida suurte koloonialiste vormidega madalal toiteainete sisaldusel on seotud nende suurema pinna ruumalaga ning nad on võimelised rohkem toiteained omastama. Planktoniliste ränivetikate peamiseks vajaduseks veekogus on turbulentsus ja kõrge räni sisaldus. Kuigi see rühm ei näita ühtegi eelistust toiteainete vahekorrale, on üksikud liigid nõudlikud troofsuse suhtes. Tabel 1 RÜHM Peamised esindajad Eelistatud toiteainete Füüsikalis-keemilised Üldine leidumine sisaldus eelistused Sinivetikad
massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks, nimelt planktoniks, bentoseks ja nektoniks. Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse kõiki väikesi organime kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid kas puuduvad või on nõrgalt arenenud ja kes justkui hõljuvad vees. See on muide õige vaid osa planktoniliste organismide koht, sest paljud neist suudavad sooritada sadadesse meetritesse ulatuvaid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Mere fütoplanktonis on eriti väljapaistval kohal üherakulised vetikad ränivetikad, vaguviburvetikad, sinivetikad jt -, 5 Tarmo Tuuling Atlandi ookean