........................ 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2
Keriloomad, vesikirbud ja aerjalgne Acartia bifilosa talvituvad puhkestaadiumis (resting eggs). Aerjalgsete vastsete arvukuse tõus korreleerub temperatuuri tõusuga kevadel. Üldiselt, zooplanktoni max arvukus on augustis. 5 1.2 Soolsus. Mõjutab füsioloogilisi protsesse. Eurühaliinsed mereliigid elavad hüpo osmootses keskkonnas oma tolerantsi alumisel piiril. Eurühaliinsed magevee-plankterid elavad hüperosmootses keskkonnas oma tolerantsi ülemisel piiril. Soolsus määrab ZP horisontaalse ja vertikaalse leviku. Väike arv merelisi liike elab püsivalt Läänemere süvikutes soolsusel 14-15 (aerjalgne süstur Oithona similis ja harjaslõugsete hulka kuuluv Balti nooluss Sagitta elegans baltica). 1.3 Hapnikureziim. Süvikutes (Landsorti süvik 459 m, Gotlandi süvik 249 m) kaasneb hapnikudefitsiidiga aga sagely väävelvesiniku sisalduse tõus
punavetikatele, harvemini adrudele ja meriheinale. Marja arenemine kestab optimaalselt temperatuuridel 5 8 ööpäeva. Koorunud vastsed on 5- 6 mm pikkused. Umbes 21 31 mm pikkustena moonduvad nad maimudeks, kes hoiduvad põhjalähedastesse kihtidesse, hiljem järk-järgult sügavamale. Vastsed ja maimud toituvad pisimatest hõljuritest. Kõik räimed on suvel enamasti planktonirikastes veekihtides ja toituvad intensiivselt. Peamisteks toiduobjektideks on plankterid(esmajoones aerjalalised ja vesikirbulised), vähemal määral ka põhjalähedastes veekihtides elavad koorikloomad, eriti lõhkjalalised ja kirpvähilised. Vanemad räimed hoiduvad sügavamatesse veekihtidesse, isegi kuni 90 m sügavusele ja toituvad mitmesugustest suurematest hõljuritest ja põhjaloomadest. Suve lõpul hakkab sügiskuduräim koonduma parvedesse ja siirdub kudema. 2. KILU sarnanaeb väliskujult räimega, olles viimasest veidi jässakam, sest ta
· 2. Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4. Plankterid on väärtuslikud bioindikaatorid. · 5. Planktonil on oluline osa põhjasetete (sapropeel=järvemuda) moodustamisel veekogus. 1 · 6. Spetsiifiline tähendus inimese ja tema lemmikloomade (koer, kass) jaoks: mageveelised zooplankterid sõudikuliste perekonnast Cyclops on vaheperemehed laiussi (Diphyllobothrium latum) arengus.