ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut. [1] Mesila tuulekaitseks võib olla mets, tihedalt kasvavate puude ja põõsaste rühmad, kõrgemad künkad, hooned ja nii edasi. Kui mesila paigutamiseks puudub tuultest varjatud koht, tuleb selles nähtud maa-ala eelnevalt piirata 2 meetrise kõrguse planktaraga või tiheda kaitseistandikuga, milleks sobivad kuusk, must aroonia, sarapuu ja teised taimed. Tuultes varjatud kohas arenevad mesilaspered kevadel tunduvalt paremini, kulutavad arenemiseks 3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest
sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter. Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.(Lisa 11) Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139. Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning kiriku lähedale rajati uus planktaraga piiratud kalmistu. Ligikaudu samal kohal asub mitmel korral laiendatud surnuaed praegugi. Dokument kalmistule maa eraldamise kohta näitab aastat 1823. Esimene matus toimus aastal 1824. 1854 aastal liideti õigeusklike matmispaigaks piklik jõeäärne maariba. Kalmistule viib neogooti stiilis värav, millele kuhjatud detailid sarnanevad nendega, mis ehitusmeister Paslack kavandas kirikule. Võimalik, et värava autor oligi Paslack.
annaabi.ee 
