DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. RNA võtab osa pärilikkuse avaldamisest. Realiseerib päriliku info. Jaguneb : * informatsiooni RNA, ehk M-RNA. * transport RNA ehk T-RNA * ribosoomi RNA ehk R-RNA. 1.) AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel. Immuunrakud hävinevad, seetõttu väheneb antikehade moodustumine. 2.) aminohape keemilised ühendid, koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. 3.) antikeha kaitsevalk. 4
A=T C=G DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Tähtsus: DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 8. RNA EHITUS JA ÜLESANDED RIBONUKLEIINHAPE on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm osa: Fosfaatrühm, riboos ja lämmastikalus (A-adeniin, U-urasiil, C-tsütosiin, G- guariin) A=U C=G