Enamlevinuiks on mehhaanilised vibraatorid, milles vibratsioon tekitatakse pöörlevale võllile asetatud raskustega 1 (debalansid) mille raskuskese on pöörlemistelje suhtes paigutatud ekstsentriliselt. Suunatud võnkumise tekitamiseks mehhaanilise vibraatoriga kasutatakse kas nn "paarisvibraatorit" või "pendelvibraatorit" . Vibraatori võlli laagrite vibratsiooni koormusest vabastamise eesmärgil on loodud nn "planetaarvibraatorid" , mis ühtaegu võimaldavad luua ka väikese-gabariidilisi vibroelemente - nui- või süvisvibraatorid . Tihendusmasinateks muutuvad eelmainitud vibroelemendid siis kui nad varustatakse vastava tööorganiga, milleks võib olla mitmesuguste mõõtmetega latid, plaadid või silindrilised trumlid. Vastavalt tööorganile jaotatakse nad siis: · vibroplaadid; · vibrolatid; · välisvibraatorid; · erineva diameetriga süvisvibraatorid - vibronuiad . Plaatvibraator
Tööpõhimõte: vibratsiooni põhimõttel toimivate masinate iseärasuseks on see, et tööorganile antakse mehaaniline edasitagasiliikumine erineva sagedusega, intensiivsusega ja amplituudiga. Tööorganilt vibratsioon kandub edasi ümbritsevale keskkonnale aga ka masinale ja juhile. Viimane pole kasulik ja seda püütakse vähendada. Mehaanilistest vibraatoritest levinuimad on tsentrifugaal-inertsvibraatorid, debalanssvibraatorid, planetaarvibraatorid. Nende eeliseks on lihtne ehitus, odavus, reguleeriv amplituud ja sagedus. Puuduseks väike tööiga ja töökindlus, väike erivõimsus, kõrge müratase. Haake-vibrorull. Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnaste tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks.