energiaallikas on tavaliselt ühelt või mitmelt läheduses asuvalt kuumalt tähelt pärinevad suure energiaga footonid. Need ultraviolettkiirgustkiirgavad tähed ei pruugi olla silmaga nähtavad planetaarudu • Planetaarudu koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest • Nimetus tuleb sellest, et nad paistavad teleskoobis enamasti ümmargused ja rohekad nagu kauged hiidplaneedid • Planetaarudud eksisteerivad tavaliselt ainult mõnikümmend tuhat aastat. • Galaktikas on teada umbes 1500 • Teistes galaktikates on planetaarudud mõnikord ainsad vaadeldavad objektid, millest saab piisavalt informatsiooni, et teha mingeid järeldusi keemilise koostise kohta • Mõned on kerakujulised. Enamik aga on keeruka ehitusega ja mitmesuguse kujuga. Pole veel täpselt teada, millest kuju oleneb. Võimalikud põhjused on kaksiktähtede puhul
vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt. Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan. Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi helendama
tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses Gammakiirgus elementaarosakeste põrgetest (veel kõrgemad temperatuurid kui röntgeni jaoks) Mõõdetakse sädekambrites kosmoses gammasähvatused gaasis. Kokku: Raadiok gaasipilved ja üldiselt kõikjalt
(lk 139-140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Uduks ja kääbuseks muutumine Kui kihiline tuumapõlemine lõppeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks. Samal ajal on tähe väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Väliskihid ei saa kukkuda tagasi. Vastupidi: kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab need maailmaruumi. Tähest eraldub kera kihi või kerakujuline udukogu. Kui tähe väliskihid on hajunud tähest kaugele, näeme neid taevas tähte ümbritseva rõngana – planetaaruduna. Planetaarudud jätkavad laienemist ja lõpuks hajuvad aeglaselt tähtedevahelisse ruumi. Tuumareaktsioonide lõppedes on tähe tuum väga kuum, tihe ja pisike. Kaotanud oma väliskihid, jääb temast järele valge kääbus. Kui väikese massiga tähtede elu lõppeb valge kääbusena, siis suure massiga tähed plahvatavad supernoovana.(vt. Lisa). Selline lõpp ootab ka ees Päikest. Aega on selleni ligi 5 miljardit aastat. (lk 140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Lisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
