1. PM pööretearvu vähendamine käiturile optimaalsete pöörete saavutamiseks (50 – 300 p/min) 2. Mitme PM võimsuste liitmine (enamjaolt 2 PM) 3. Väljundvõimsuste jagamine (sõuvõll + võlligeneraator) Sõltuvalt ülekandest võivad hammasmehanismid olla kas 1. kiirendavad – multiplikaatorid 2. aeglustavad – reduktorid. Laevas kasutatakse reduktoreid ja need võivad ehituslikult olla kas: 1. paiksete telgedega mehanismid 2. planetaarmehhanismid – vähemalt ühe ratta geomeetriline telg tiirleb ümber mehanismi paikset peatelge [XX] 3. diferentsiaalmehhanism – mehhanism millisel kõik põhilülid võivad pöörelda ja neid kasutatakse selleks, et liita kaks põõrlemist, või vastupidi lahutada üks pöörlemine kaheks (auto peab olema diferentsiaal, et ta saaks kurvis keerata selleks ühed rattad peavad pöörleme teisest rattapaalest kiiremini või ka aeglasemalt) PÖÖRLEVA KORPUSEGA REVERSREDUKTOR
soovitud liikumiseks. Etteantud liikumisega kehi (sisenlülisid) võib olla rohkem kui üks. Neid nimetatakse ka vedavaiks lülideks. Väljundlüli nim ka veetavaks lüliks. Konstruktsioonitunnuste alusel liigitatakse mehhanismid järgmiselt: 1. varbmehhanismid (väntmehhanism, väntnookurmehhanism, kulissmehhanism jne), 2. hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, diferentsiaal- ja planetaarmehhanismid, põrkmehhanismid, malta mehhanismid jt), 3. hõõrdmehhanismid, 4. kiilmehhanismid, 5. kruvimehhanismid, 6. nukkmehhanismid, 7. painduvate lülidega mehhanismid (rihm-, kett- ja trossülekanded). Teooria seisukohalt liigitatakse mehhanismid struktuuritunnuste järgi (vt 1. ptk). Peale tahkete lülide kasutatakse mehhanismides ka vedelikke (hüdraulilised m-d), gaase (pneumaatilised m-d). Masin on: a) inimese kehalist ja vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade,