Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani
Suur Punane Laik, mille avastas 1666. aastal Cassini ja mis püsib erinevalt teistest muutlikest detailidest oma kohal juba 330 aastat. Tegelikult pole see muud kui üks keeristorm, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem. See keeristorm on 40 000 km pikk, 14 000 km lai ja 8 km kõrge.Tuule kiirus seal sees on 500 km/h. Voyager 1 NASA poolt kosmosesse saadetud jaam. Voyager 1 esialgseks missiooniks oli uurida Päikesesüsteemi välisplaneete (Jupiteri ja Saturni) ning planeetidevahelist ruumi. Kummagi planeedi puhul oli kavas uurida selle mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja kaaslasi. Voyageri abil loodeti saada täpsemaid ja parandatud andmeid planeetide kuju, massi, suuruse ja võimalike rõngaste olemasolu osas. 2011. aasta 8. novembril oli selle kaugus Maast 119,5 astronoomilist ühikut Galileo eesmärk oli uurida Jupiteri. See startis 1989. aasta oktoobris ja jõudis Jupiteri juurde 1995. aasta detsembris. 86% Jupiteri atmosfäärist moodustab gaasiline vesinik
külgetõmbejõu alusel. Maa hingab tõugates maa pinnale kive. Vesi iseseisvalt filtreerib ennast kadudes maa sisemusse ja hiljem leides tee allikate kaudu maa pinnale. Hapnik rikastudes energeetiliste elementidega puhastab ennast maa külgetõmbejõu alusel. Nii inimeste arvukus, surevus ja sündimine on sõltuvuses gravitatsiooni energiast. Energia on jääv kuid, ained lagunevad energia koostisosadeks. Samuti on inimlik siseenergia jääv, et sooritada planeetidevahelist valgusidet, kuid inimlik ihu laguneb peale surma energiakoostisosadeks ja täidab oma funktsioone gravitatsiooni energia süsteemis. Kuid inimlik hing ja vaim peale inimese surma sooritavad galaktikas planeetide vahelist valguskontakti. Peale valguskontakti sooritamist rikastab valguskiir spermatosoidi või munarakku valguskiirega ja alles rikastatud spermatosoidist või munarakkust saab alguse ainetootmistsükkel. Kui rikastub valguskiirega spermatosoid, siis sünnib poeg, kui
annaabi.ee 
