Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust. 4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb neljast olulisest punktist, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1
[3] 12 2.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Lämmastikväetiste planeermiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cm2 Yx – saak väetisnormi x kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel.
annaabi.ee 
