Praktilises käsitluses on ehitisel: 1. nii füüsiline ehk ehitisnormatiivi nõuded, mil ehitise konstruktsioon reaalselt eksisteerib; 18. funktsionaalne ehk aeg, mil ehitist kasutatakse algseks otstarbeks ilma ehitises olulisi muudatusi tegemata; 19. tehnilis-tehnoloogiline iga ehk amortiseerumise aeg vastavatele osadele ehitisel; 20. kultuuriline ehk sotsiaalsest ja eetilisest väärtustamisest; 21. majanduslik ehk ehitamise või soetamise hind; 22. planeeringuline mõõde st projekti või planeeringu vajadus. Ainsana pole Eestis sätestatud eluaseme sotsiaalset mõõdet st puuduvad normatiivid, millest halvemaid elamustingimusi käsitletakse sotsiaalselt sobimatutena nt inimeste arv toas, ruutmeetrite arv inimese kohta vms (Kährik jt 2004: 103, 104). 10. Sotsiaalse tõhususe uuringumeetod Siinkohal vajab käsitlemist sotsiaalse tõhususe uuringumeetod, mida kasutatakse turu optimeerimise kõrval. Sotsiaalse tõhususe hindamisel peetakse silmas
Selle projekteeris koos ettevõtte tootmishoonetega Peterburi arhitekt Aleksandr Dmitrijev (Joonis 1.13 paremal all). Vene-Balti ja Bekkeri töölisasulates oli kümneid töölisbarakke, kui Bekkeri asulas olid juhtkonna ja inseneride-ametnike elamud kivist, siis Vene-Balti tehase omas ehitati lisaks tööliste kolooniale, mida nüüd tunneme Kopli liinide nime all, ka kogu “sakste” pool välja puitkorterelamutega. 25 Vabrikuasulatele on omane planeeringuline terviklikkus ja identse välimusega, tüüpprojekti järgi ehitatud elamute asetamine regulaarselt paigutatud ridade või gruppidena üksteise kõrvale, erinevalt eramute linnaosadest, kus enamasti iga hoone oli naabrist millegi võrra erinev. Muudest linnaosadest eristab tervikliku planeeringu järgi rajatud vabrikuasulaid ka teistsugune väliseluruumi kontseptsioon. Siin, eriti just tööliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed