ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni mingil haldusüksusel või piiritletud territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. sektorplaneerimine (teemaplaneerimine), tervikplaneerimine - Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid. · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, sh nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused; · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele;
kirjeldatud ja hinnatud enne muudatuste üle otsustamist ja muudatuste elluviimist. Õigus- ja haldussüsteemi ülesandeks on edendada ja/ või piirata teatud tegevusi, saavutamaks optimaalset tasakaalu ühiskonna kui terviku huvide ehk üldiste huvide ning eri huvigruppide ja indiviidide huvide vahel. Ühiskonnaplaneerimine – territoriaalne ja temaatiline planeerimine Ühiskonnaplaneerimine Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering).