probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning planeerija peab oma intelligentsi ning teadmistega saavutama parima võimaliku planeerimislahendi saavutamiseks. 18. Planeerija kolm missiooni: · Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? · Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks. · Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 19. 20. 21
formuleeringute ja reeglite raamidesse ja ei tohi segada planeerimistegevusse omi väärtushinnanguid, mis erinevad poliitikute poolt seatud raamidest ja põhimõtetest. 2. Planeerija ei saa, ega tohi, käituda väärtusneutraalselt. Hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi lahutamatu osa, ning planeerija, lähtudes oma erialakompetentsusest, on igati õigustatud ja kohustatud kasutama kogu oma intelligentsust ja südametunnistust parima planeerimislahendi saavutamiseks (kuni otsustamishetkeni välja). 13. Planeerija missioon, asulaplaneerimise eesmärk Planeerijal on tänapäeval kolm olulist ülesannet ehk missiooni oma erialases töös: 1) Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? Planeerijal on lähtuvalt oma erialasest ettevalmistusest ja erialaeetikast kohustus arvestada oma erialases töös ka nende huvidega, kes ei saa, või kellel on vähe võimalusi oma huvide kaitsmiseks.