3) naabrid (puudutatud isikud) 4) keskkonnaamet, kui on mõju keskkonnale 5) muinsuskaitseamet 38. Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale. 39. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused: Ajalehed-regulaarselt ilmuma vähemalt kord kuus, avalik väljapanek, info sildid sõlmpunktides, internet kohaliku OV kodulehel, tähitud kiri, elektronpost, avalikud arutelud, detailplaneeringu aladel infoplakatid. 40. Üldplaneering neli nädalat; detailplaneering kaks nädalat; maakonna planeering neli nädalat 41. Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid
kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. 36. Avalike koosolekute ja väljapanekute peamised eesmärgid (miks tehakse) üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. 37. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused/ kanalid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud);
annaabi.ee 
