Y=reaalne SKP=tegelikud kulutused (eeldusel, et kõik mis on SKP all toodetake, ostetakse ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil) Tasakaal tekib, kui planeeritud planeeritud ja tegelikud kulutused on vordsed. Mudel voimaldab naidata, et juhul kui tegelikud ja planeeritud kulutused erinevad, kuidas tasakaaluni jouda(millised muutuseid ellu viia) Tasakaalutingumus Y=PE ehk tegelikud kulutused = planeeritud kulutused Tegelike ja planeeritud kulutuste erinevus-planeerimatud investeeringud kaubavarudesse Kynesi risti elemendid: Tarbimisfunktsioon C=C(Y/T) Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T *katusega) M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega) Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal
piisav likviidse raha tagavara, et täita finantskohustused täielikult ja koheselt. Panga likviidsuspositsioon peab alati olema võrdne planeeritava likviidsusvajadusega või olema sellest suurem. LP LV. Mitmete teadlaste arvates hoiavad nii eraisikud kui äriettevõtted ja pangad lisaks sellele suurt osa oma varadest lähtudes ettevaatusmotiivist. Panga jaoks tähendab see seda, et nad peavad olema valmis rahuldama nii planeeritavad ehk kindlad ehk ka planeerimatud ehk võimalikud likviidsusvajadused. Seega panga poolt hoitav likviidsuspositsioon peab olema sama suur või suurem, kui planeeritud või planeerimatute likviidsusvajaduste summa. LP Planeeritud + planeerimatu LV. Planeerimatu likviidsusvajadus võib tekkida väga erinevatest nii jae- kui hulgipanganduse operatsioonidest, mille osapoolteks võivad olla praktiliselt kõik panga kliendid.
annaabi.ee 
