noortes ärkab aegamööda tapmise mõnu 24)Ta tunneb end väga halvasti. Ta pööras ära kui küsiti nt: miks just tema pidi? Siis Ahas vastas:,,Ah rumalus, sõjas ei küsita miks. Võibolla sellepärast, et ta oli kõige parem . . . Midagi ei saa muidu. Rolland ütleb, et isegi Jumal võitleb . . . Aidake . . . jne. 25)Ootamatul kombel aga pöördus samas üks vaenlastest ümber, tõstis kiiresti püssi ja tulistas Ahase poole. Kuul surtsatas mööda ja plaksatas kuski puusse. 26)Rongiga koos hukkunudega ja haavatudega. 27)Talle oli kõik tuttav, peale ühe. Tema parimate sõprate tindipottides on kimpud sinililli täis, sest nad hukkusid sõjas. ja see, et neid pole läks ta meel nukkraks. 28) Siis kui Käsper suri sai Ahasest rühmaülem. Lahingus sai Ahas haavata. Tagasi minnes, läks Ahas kooli tagasi ja direktor lubas nende nimed kirjutada marmortahvlile.
kehas taguv rütmist väljas pulss. Päike kõrvetas erakordselt kuumalt, sest auto oli Mulberry poeakna juurde seisma jäänud; vanad naised omnibusside katusel lõid lahti musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane vihmavari. Proua Dalloway läks akna juurde, süli täis lillherneid, ja vaatas küsivalt oma väikest roosat nägu kibrutades välja." "Tuletorni juurde" 1927 Ilmus 1927.aastal Autobiograafiline Mõtiskelu Ramsayde perekonna ühiselust suviselt unisel rannal Romaan koosneb kolmest osast
„Kõik on kokku unenägu“ Sisaldab luulet aastaist 1913-1921 ja esindab uut loomejärsku On kõige mahukam sotsiaalselt sisukam ja vormistruktuurilt keerukam värsiraamat Värsikogu kompositsioon on allutatud lüürilise päeviku põhimõttele, kus on 3 ajalist tsüklit : „Rohtaed“ „Maailma vari“ „Rängast ringist“ „Rängast ringist“ Asjad käisid uperkuuti, nuutijale anti nuuti, kägistajat kägistati, vägistajat vägistati. Omakohus plaksatas, ropsatas ja raksatas, käratseti, märatseti - käigu põrgu tõllatagi, timukanäod võllatagi. „Ohvrisuits“ Sisaldab luulet aastaist 1904-1920 Suur valik armastusluuletusi Salmid on ainulaadsed meie luulekunstis Salmide tuuma juurde pääseb mõtte ja fan taasia visa koostööga „Unised käod“ Vaikides akna sa avasid, unised kukkusid käod. Aia me peenraid ja lavasid mähkisid unede näod. Vaikuses suikuvalt tuuletus unised kukkusid käod.
pruunid kingad, seljas kulunud palitu, pähkelpruunide silmadega, mille heitunud ilme heidutas võhivõõraidki. Maailm oli tõstnud oma piitsa; kelle selga see lajatab? Kõik oli seiskunud. Mootorimürin kõlas kui kogu kehas taguv rütmist väljas pulss. Päike kõrvetas erakordselt kuumalt, sest auto oli Mulberry poeakna juurde seisma jäänud; vanad naised omnibusside katusel lõid lahti musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane 6 vihmavari. Proua Dalloway läks akna juurde, süli täis lillherneid, ja vaatas küsivalt oma väikest roosat nägu kibrutades välja. Kõik vaatasid autot. Septimuski vaatas. Poisid hüppasid jalgratta seljast maha. Liiklus ummistus. ja seal see auto seisis, ees kardinad, millel oli veider puu moodi