1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C juures kiirusega 0,7 m/s. Leegi temp. 1200° C. Lahustab rasvu, kummit ja polümeere. Põlemiskiirus 20 ..
korral põlevvedelikku aurub nii palju, et põlemine jätkub ka pärast välise tuleallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur (autoignition temperature, ignition temperature) on madalaim temperatuur, mille juures aine süttib iseenesest ja põleb välise tuleallikata leegiga või sädeleb. Iseüttimistemperatuur langeb süsivesiniku molekulmassi kasvades. Seega on diislikütuse ja määrdeõli isesüttimistemperatuur madalam kui bensiinil. Plahvatuspiirkond. Lahtise tule toimel võivad nafta aurud plahvatada. Kuid plahvatus toimub ainult juhul, kui neid aure on õhus teatud hulk. Vähimat aurude hulka õhus, mille juures toimub lahtise tule toimel plahvatus, nimetatakse plahvatusohu alumiseks piiriks (lower flammable limit, LFL), suurimat aurude hulka aga plahvatusohu ülemiseks piiriks (upper flammable limit, AFL). Kui aurude hulk õhus jääb allapoole plahvatusohu alumist
annaabi.ee 
