juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI
Suur energiasisaldus: ühe kg propaani põlemisel vabaneb 12,8 kWh energiat, seega saab 11 kg vedelgaasiballoonist üle 140 kWh energiat Hind: mootorigaas Thermolene - 11 kg balloon, 335 krooni Thermolene füüsikalised ja keemilised omadused Olek, 20°C: Veeldatud gaas Lõhn: Magusapoolne Madala sisalduse korral hoiatusnähud praktiliselt puuduvad. Tihti on lisatud ebameeldiva lõhnaga lisandit Keemispunkt, °C: Propaan (C3H8): -42,1°C; n-butaan (C4H10) : -0,5°C Plahvatuspiirid, mahu %: C3H8: 2,2 9,5 Suhteline tihedus, gaas Õhust raskem. Lahustuvus vees: C3H8 :75 mg/l; C4H10 : 88mg/l Muu teave: Gaas/aur on õhust raskem. Võib koguneda suletud ruumides, eriti maapinnal või sellest allpool. Koostis / teave koostisainete kohta Aine nimi ja kontsentratsioon: Sisaldab vähemalt 80% propaani [F+;R12] [EINECS nr 200-827-9] Sisaldab 0,5% kuni 20% n-butaani [F+;R12][EINECS nr 203-448-7] Ei sisalda selliseid lisandeid, mis mõjutaksid toote liigitust.
plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). 7 Annika Luikjärv Põlemine 5. Tulekahjude tekkepõhjused Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed
3)Süttimis temp on kui lahtiseleegi juurdeviimisel koheselt aurud süttivad ja sellele järgnevalt süttib ka kütus. See on u 60/70 kraadi kõrgem. 4) hangumis temp on temp millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga all kallutatud marsruudi pindjääb 1 min jooksul muutumatuks. Gaaskütuse täiendavad karakteristikud: · Gaasi absoluutne tihedus ja suhteline tihedus gaas C3H8-=1,97kg/m2 C4H10- = 2,6kg/m2 · Gaaside plahvatuspiirid: igal gaasil on 2 plahvatuspiiri- 1.alumine-on gaasi minimaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel