700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest
Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. 6Li+N2>2Li3N Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. 2Al+3Cl2>(t) 2AlCl3 Väärismetallid (kuld, plaatina jne) ei oksüdeeru. 2. reageerimine vee ja veeauruga a) aktiivsed metallid (I ja IIA al Ca) > hüdroksiid (midasuurem aatomiraadius, I, IIA allpool, seda plahvatuslikum on reageerimine). 2Li+2H20>LiOH+H2 b) keskmise aktiivsusega metallid (rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga). 3Fe+4H20>(t) Fe3O4 (rauatagi)+4H2 Mg+H20>(t) MgO+H2 (leelis vees lahustuv hüdroksiid, mitteleelis ei lahustu) c) passiivsed metallid ei reageeri vee ega veeaurudega. 3. reageerimine happega
vulkaanipursked f) ning kontinentaalse rifti piirkonnas – pangastmäestike teke ja kuuma täpi piirkonnas - vulkaanipursked 4. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. – Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskab pinnale. Magma tekib kivimite sulamisel vahevöös, vulkaan aga siis kui magma tungib maale. 5. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. 1) Mida suurem on vulkaani viskoossus, seda plahvatuslikum võib olla purse. Happelise magma puhul on plahvatuslik purse tõenäolisem, sest temast ei pääse rõhu all olevad gaasid nii kergelt välja, kui aluselisest magmast( aluseline magma on vedel ja madala viskoossusega). Gaasimullide rõhk ületab magma viskoossuse. Rõhk hoiab gaase happelises magmas kinni ning kui magma jõuab maapinna lähedusse, rõhk langeb, ning toimub plahvatus. 2) Esinevad kilpvulkaanid (aluselise laava puhul, kus laava voolab
aluselised (SiO2 4052%) keskmised (SiO2 5265%) happelised (SiO2 6580%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 9001200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest
annaabi.ee 
