Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m(22) ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne. ·Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. ·Kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Skeem Kaali meteoriidikraatritest Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit . Plahvatuse mõjul kallutatud dolomiidkihid.
ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi
Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub
Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener,
annaabi.ee 
