KOMEET • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga ...
Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Juba mitukümmend korda, perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Viimati sisenes päikesesüsteemi 1986 ja järgmisena võib seda taas näha 2061 aastal. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu · Hale'i-Boppi komeet - läbis 1. aprillil 1997 periheeli (orbiidi lähim punkt Päikesele)
Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11. saj enne Kristust tehti Hiinas ja Babüloonias ülestähendusi sabaga tähtede kohta. Neid nimetati enamasti "luua"- või "juustega tähtedeks". Komeete on registreeritud ligi 70 000 korral. Tänapäeval on sabatähti võimalik avastada mõnikümmend tükki aastas. Neist vaid üks on nähtav palja silmaga ning üks komeet kümne aasta kohta on nii hele, et pälvib avalikkuse suuremat tähelepanu.
süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Tuntumad komeedid Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu Ehitus Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti
annaabi.ee 
