Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Monokliinne pseudoheks. Krist.; rohekas, punakas PN liblel. Agregaadid Glaukoniit Kristallid Roheline, sinakas Matt K2 S- K(Al,Fe2+,Fe3+,Mg)2(RRv)*nH2O mikrolehelised; T 2,5 diageneetiline neerjad terad, sfäroliidid Päevakivid Plagioklassid Prismalised, Valge, Klaasi L selge, K 6 T 2,62- M; MO Labrador tumesinine, Monokliinne, trikliinne plaatjad, plokilised valkjashall, hall, täiuslik 2,76 metasonaatil.; S irisatsioon kristallid rohekas diageneetiline Leelispäevakivid Haluriit TARD E MAGMAKIVIMID Happelised Graniit
Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO 4 esinevad ka AlO4 oktaeedrilised gruoid, mistõttu neid nim. alumosilikaatideks. Päevakivide rühm Päevakivid mood. maakoorest kaaluliselt ligi 50%, kusjuures umbes 60% neist esineb tardkivimeis, 30% moondekivimeis ja 10% settekivimeis. Päevakivide kristallid on morfoloogiliselt väga sarnased. Keem. koostise järgi jaot. Päevakivid kahte alamrühma: ¤naatrium-kaltsiumpäevakivid ehk plagioklassid ¤kaalium-naatriumpäevakivid ehk ortoklassid. Plagioklasside rea liikmeid nim. olenevalt anortiidi sisaldusest järgmiselt: Albiit, Oligoklass, Andesiin, Labrador, Bitauniit, Anortiit. Vastavalt SiO2 sisaldusele jaotatakse plagioklassid happelisteks, neutraalseteks ja aluselisteks. Kõik palgioklassid kuuluvad trikliinsesse süngooniasse. Harva esinevad kristallid on tavaliselt tahvelja või prismalis-tahvelja kujuga. Tavaliselt esineb
nimetatakse polümorfismiks. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab esimese süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Silikaadid. Tähtsamad kivimit moodustavad mineraalid on: kvarts, vilgud (biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid (leelispäevakivid ja plagioklassid), amfiboolid eriti küünekivi, pürokseenid, näiteks augiit, oliviinid, näiteks forsteriit, savimineraalid, näiteks illiit 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõeldakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule. Mineraloogias eristatakse füüsikalistes suurustes (kg/mm2) väljendatud absoluutset e. mikrokõvadust ja ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud nn. suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr
annaabi.ee 
