Kuna vernakulaarne stiil on pidevas muutumises ja aregus sõltuvalt keskkonnast ja kultuurist, kajastab ta endas palju kohalikku ajalugu. Ehituseks vajalikud teadmised on tihti puudulikud ja saadud kogemuste ning katse-eksitus meetodi teel. Üht tähtsamat rolli mängib selle stiili juures kliima: külmemates piirkondades rohkem soojustust, niiskemates suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord. Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House 2. Heimatstiil (heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed Heimatstiil- paralleelselt konstruktivismi ja funksionalismiga (1910. aastad- 1940
laeni, väljastpoolt seina ülemise servani. Palgid ühendatakse läbi seina poltide abil. Sellist lahendust kasutatakse ka kitsa akendevahelise seina tegemiseks. RAIDSEOTISED NURKADES JA SEINTE ÜHENDAMINE Nurkade ülesandeks on palkamaja koos hoida. Ühtlasi peab nurk olema tihedasti tehtud, et tuul sealt läbi ja vesi vahele ei pääseks. Tiheda ja tugeva nurga annavad nurgaseotised, mida on kahte erinevat tüüpi: nn pikknurgad (vanemad ja töökindlamad), kus plagid üle nurga paarikümne sentimeetri võrra välja ulatuvad, ning lühinurgad, kus palgid üle nurga ei ulatu. Pikknurkade põhitüübid: - laonurk palgi mõlemale küljele raiutakse õnar, kahele poole laienev, längus külgedega, enam-vähem lameda põhjaga ja tahutud servadega. Sobib kõige paremini ühejämeduste ümmarguste palkide puhul.
annaabi.ee 
