Mööbli ja interjööri kujunduselemendina sai tuntuks lambrekään (pr.lambrequin) – iseloomulikult raske ja uhke narmaste, tuttide ja väljalõigetega voodi-, trooni-, akna-, või uksekatete ääris. Materjal tamm, pöök. Tuntumad nimelised stiilid barokis Louis XIV stiil e. Louis Quatorze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XIV valitsemisaja (1643-1715) sisekujunduses ja tarbekunstis valitsenud stiil, mida iseloomustavad suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkaliku ornamentaalse kaunistusega seinapaneelid, jõuliselt plastiline. LXIV stiilile on omane tume värvigammat, mida täiendas rikkalik kullatise kasutamine. Stiili on nimetatud tõeliselt kuninglikuks stiiliks, mille jooksul arenes vaiba- (avati Kuninglik Gobeläänide Manufaktuur) ja peeglitööstus ning töötati välja mitmeid uusi mööbliesemeid. Boulle'i stiil e. boulle (pr.), Louis XIV õukonna tuntuima mööblimeistri André Charles Boulle'i (1642-
monarhiat, kus valitsejal oli oma kaalukas sõna öelda ka kunstivaldkonnas. Sellest annab tunnistust ka see asjaolu ,et prantslased nimetavad oma arhitektuuristiile (kuigi need täiesti puhtalt ilmuvad peamiselt sisekujunduses ) valitsejate järgi. Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina, iseloomulikud on suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkalikult kaunistatud seinapaneelid, peeglid siseruumi kaunistustena, toretsev kurvjate joontega mööbel. Värvidest kasutatakse erksaid kontrasttoone, kullatud ornament on enamasti jõuliselt plastilise vormiga ( põhimotiivideks akantus, kartuss, grotesk ). Täisrokokoo (1725-60 ) nimetatakse Louis XV stiiliks, sellele eelnes veel vararokokoo e. Regendi stiil (1710-25 ). Iseloomulikud on väikesed