Kärstna Põhikool IX klass OSMIUM Koostas: Marek Ungerson Juhendaja: Õp. Märt Tomp Kärstna 2008 Osmium Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Osmium ja iriidium on püsivad tänu kuningvee toimele, ühendite saamiseks kasutatakse oksüdeerivat leelisesulatust. Osmiriidiumi
2. Leidumine looduses 3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis, kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803.aastal Londonis ja tema avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn.
kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette. Samal moodusel avastasid nad ka palladiumi, iriidiumi ja osmiumi. Saadud aines tekkis must sade, kust Tennant leidis iriidiumi ja osmiumi. Wollaston eraldas kuningveelahusest roodiumi ja teised koostisosad tsingipulbri abil. Pärast vase ja plii eraldamist lahjendatud lämmastikhappega ning lisades naatrumkloriidi jäi alles Na3[RhCl6] · n H2O , millest jäi vedeliku aurustamisel alles roosakaspunane sool, millest etanooli vähendamisel ja tsingi eemaldamisel saadi puhas roodium