Need ained seovad oma pinnale vedelikus lahustunud aineid, ka gaase. Filtreerimine. Pooride suurus määrab eraldatavate osakeste mõõtmed. Eraldatakse pleegitusmuld, eralduvad ka värvained. Desodoreerimine. Õli kuumutatakse 240 – 260 ºC-ni. Eemaldati lenduvad ained, mis annavad õlile lõhna ja maitset. Jahutamine plaatsoojusvahetis. Lõpptemperatuuriks 18 ºC. Villimine. 0,5/1,0/1,5/5 L. Villitakse plasttaarasse, mis puhutakse suruõhuga vormi kuumutatud (126 ºC) toorikutest ja jahutatakse. Pudelid korgitakse. Pakkimine. Kastidesse, alustele vms. Ladustamine, kaitstakse valguse eest. Toatemperatuuril. Säilivusaeg 1 aasta.
soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu. Jahutamine ja külmutamine kuuluvad samuti termiliste protsesside hulka, kuid siin on tegemist produktis oleva soojuse ärajuhtimisega külmaagensi abil. Soojusvahetusprotsessidest võtab osa kolm soojuse ülekandumise viisi. Esimene on soojusjuhtivus, kus soojusenergia antakse ühelt tahkelt kehalt või vedelikult teisele üle kui nad on omavahel kontaktis. Näiteks piima või mahla pastöriseerimine plaatsoojusvahetis. Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga. Soojenenud osakesed paisuvad ja tõusevad üles, külmad tihenevad ja langevad alla. Toimub loomulik konvektsioon ehk segunemine, mis kiirendab soojusvahetusprotsessi.
annaabi.ee 
