muusika mitte ei arenda ainult muusikalist mõtlemist ja ei anna teadmisi vaid muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust. Seda silmas pidades on kasulik õpetajal tegevustesse (erinevates valdkondades) tuua sisse muusikat. 3. Paljudele lastele võib lasteaias kogetu jäädagi ainsaks võimaluseks mängida mõnda muusikainstrumenti. Lasteaedades on kasutusel rütmipillid (kõlapulgad, trianglid, tamburiinid jm) ja kindlate helikõrgustega plaatpillid (ksülofonid, kellamängud, metallofonid). Mistahes pilli õpe algab kogemusest, kuidas ja milliseid helisid erinevatel pillidel tekitatakse. Rütmilise eneseväljenduse edenemisel saab pille kasutada laulude kaasmängudes ja pillilugude esitamiseks. Lasteaias saadud pillimängukogemus võib innustada last edaspidisteks pilliõpinguteks koolieas. Lasteaias pillimäng on tõesti mõnele lapsele ainuke kogemus kogu elu jooksul mängida instrumenti
"liikumisest muusikani, muusikast tantsuni." Lähtudes maailma muusikakultuuri arengust, oli C.Orffi üks peamine põhimõte - "alguses oli trumm" ehk rütm alustas kõike. Eesti trummiks on lokupill. C.Orff loob uut tüüp nn. kõlaorkestri (peamiselt löökriistad). Saades eeskuju Kagu-Aasia ja Aafrika pulkadega mängitavatest pillidest, töötas C.Orff välja kogu maailmas populaarsuse võitnud pillid. Need on mitmesugused, peamiselt löökpillide põhimõttel mängitavad plaatpillid, ja näiteks käega pillile lüües, raputades - liigutades, erinevaid helisid (sahinad, kõrinaid, plärinaid jmt.) tekitavad pillid. Seda ainulaadset ja originaalset pillide hulka on hakatud kutsuma Orffi instrumentaariumiks. Günther-kooli tuntumaid õpilasi oli Gunild Keetman(naine), kellest hiljem sai Orffile truu kaaslane elu lõpuni. Töötades koos, lõidki Carl Orff ja Gunild Keetman 5 köitelise (vihikud) teose: ,,Schulwerk" (1930-55)
annaabi.ee 
