teisegi plaatinametalli. Pallaadiumile anti nimi vastavastatud väikeplaneedi Pallase auks, siis teine plaatinametall sai oma soolade roosakaspunase värvuse põhjal (kreeka k. rhodon - roos) roodiumi nime. Niisiis oli 19. sajandi algusaastaiks avastatud viis plaatinametalli, kusjuures tooraineks olid Lõuna-Ameerika hallid liivad. Viimane, kuues plaatinametall avastati Venemaal ja see fakt on kaudselt seotud ka Eestiga. Pärast Uraali plaatinamaardla avastamist saadeti sealseid plaatinamaagi proove uurimiseks paljudele teadlastele, sealhulgas Wollastonile, kes oli plaatinatoormaagi uurimisega kuulsaks saanud. Viimane väitis pärast analüüsi, et Uraali maak on identne Lõuna-Ameerika maagiga. Teisel seisukohal oli Tartu Ülikooli professor Gottfried Osann. Pärast Uraali maagi uurimist teatas Osann, et on avastanud sellest kolm uut elementi: pluraaniumi, poliiniumi ja ruteeniumi. Tolle aja nimekaim keemik Jöns Jacob Berzelius, kelle erapooletu, kuid autoriteetne sõna oli
mitu aastat järjest. Kusjuures mõnede teadlaste väitel, arvestades maailma tendentse, demograafiline langus võib olla palju intensiivsem kui see, mis on esitatud käesolevas prognoosis. Majanduslik ebavõrdsus on rohkem omane arengumaadele ja uus-industriaalsetele riikidele (Mehhiko, Brasiilia) ning eriti endistele kolooniatele (nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Angola, Namiibia). Näiteks LAV´is peaaegu kogu mäetööstus (teemandid, rauamaagi, kulla, plaatinamaagi jm kaevandamine) on üksikute ettevõtete või isikute käes. Põllumajandusega tegelevad mustanahalised põliselanikud on sunnitud hakkama saama väikestel ja viljatutel maadel, kuna kõige paremad ning suuremad (üks farm ligikaudu 1000 ha) alad on nn afrikanerite (Euroopast ümberasukate järeltulijad, kes peavad oma kodumaaks Aafrikat) käes. Suurtes linnades on majandusliku ebavõrdsuse kontrastid paremini märgatavad. Nii
annaabi.ee 
