a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus. Tiiva noolsus (alpha) nurk tiiva profiilide fookuste telje ja põiktelje vahel plaanvaates(alt või pealt vaadates) Tiiva esiserva noolsus (fii) nurk tiiva esiserva ja põiktelje vahel. Negatiivne noolsus tiivad on kalluatud ettepoole. Tiiva V kujuks (0). positiivne kui tiivad ülevalpool ja
a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus. Tiiva noolsus (alpha) nurk tiiva profiilide fookuste telje ja põiktelje vahel plaanvaates(alt või pealt vaadates) Tiiva esiserva noolsus (fii) nurk tiiva esiserva ja põiktelje vahel. Negatiivne noolsus tiivad on kalluatud ettepoole. Tiiva V kujuks (0). positiivne kui tiivad ülevalpool ja
reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või ridamootoriga lennukiteks. Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid. FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4. Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest.
annaabi.ee 
