omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Poolamets, O., Uljas, J., Raun, M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint. Russianoff, P. (1983). Why do I think I am nothing without a man? New York: Bantam Books. Uljas, J. (2002). Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest. Tallinn: MR Piller. Kursusetöö peamiste peatükkide tutvustus Plaanitavalt jaguneb kursusetöö kolmeks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse teooriatele tuginedes ülevaade perekonna olemusest, selle funktsioonidest ning perekonnaliikmete rollidest. Teine peatükk annab ülevaate hetkeolukorrast Eesti tööturul ja eestlaste töömigratsioonist. Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid. Metoodika kirjeldus ja põhjendus
tootmisharud kaheks s.o. tavatootmisharud ja süsinikdioksiidi lekkeohuga tootmisarud. Viimaste all mõistetakse EL-s tegutsevaid tootmisharusid, millele CO 2 kaubandus avaldab suurt mõju ning on oht, et nimetatud tootmine paikneb ümber kolmandatesse riikidesse. Tavatootmisharudele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote tootmisharu parimast võimalikust tehnoloogiast (PVT) lähtuvalt tootele 80 % ja vähendatakse proportsionaalselt kuni 2020 a. plaanitavalt 30 %- ni. Süsinikulekkeohuga ettevõtetele aga eraldatakse kuni 100 % kvooti kogu perioodi ulatuses. Tegelikkus on, et keemiatööstus kogu maailmas muretseb oma imago pärast, sest kuuldes sõna keemia, tekib enamikel inimestel kujutlus keemiatööstusest kui keskkonnasaastajast, narkootikumide keetjast, salakütuste tootjast, lisaks sellele veel arvamus, et kemikaalid on kantserogeensed jne. Silme ette tulevad Ida-Virumaa ja tuhamäed. Ei midagi positiivset, halb,
annaabi.ee 
