· korterelamu 120 kWh/(m²·a); · büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a); · ärihoone 160 kWh/(m²·a); · avalik hoone 150 kWh/(m²·a); · kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a); · haridushoone 120 kWh/(m²·a); · koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a); · tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a). Kuidas saavutada madal energiavajadus? Selleks võiks välja tuua mõned olulisemad näitajad. Esiteks tuleks plaanitaval hoonel projekteerimisel ette näha väga head välispiirded. See tähendab, et soojustuse paksus oleks 200 kuni 300mm vahel. Välispiiretega seoses tuleks tähelepanu pöörata ka akendele. Aknad peaksid olema hea soojapidavuse ja mõistliku suurusega. Tänapäeval toodavad enamik aknatootjaid aknaid, mille ,,U" väärtused on väga head ja mille hinnaklass on täiesti kättesaadav enamikule inimestele. Lisaks annab suurt efektiivsust läbimõeldud akende paigutus ja päikesevarjestus
On plaanis võtta kuskilt FIE-na töötav või iseseisev kinnisvaramaakler, kelle hetkeliseks põhiprioriteediks saaks meie objekti müük. Arvestades seda, et müüja on vaja kiiresti ja mida kiiremini, seda parem, siis on meil plaanis maksta maaklerile pisut suuremat tasu, kui turul hinnad hetkel nõuavad. See võib garanteerida kiirema ja põhjalikuma müügiprotsessi ja sellega tegelemise. Potentsiaali tööjõuturul on palju, sest kui meie plaanitaval ettevõttel õnnestub suureneda ja laieneda arvestatavalt suureks ettevõtteks, siis on plaanis palgata firmale töölised. Esmajärjekorras oleks vaja palgata siseviimistlustööde tegijad ja sellega seonduv tööjõud. Sellest ei saa aga rääkida enne, kui on tekkinud pidev müük ja ost, pidev renoveerimisvajadus. Muid plaane töötajate puhul meil hetkel pole, kuna maaklerit pole vaja palgata ja raamatupidamistööd saab ka nii ära
annaabi.ee 
