Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga. Linn oli funktsionaalselt hästi tsoneeritud: kesklinnas paiknes enamus templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol
buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid.
annaabi.ee 
