Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus eeldab, et lühema perioodi plaanide osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes ülesanded ja näitajad muutuvad konkreetsemaks ja näitajate arv suureneb. Plaanide kvaliteedi määrab kasutatavate näitajate kogum, kasutatavad planeerimise meetodid ja plaanija oskus saavutada plaanitavate ja tegelike näitajate võimalikult täpne vastavus. Mida keerukam on plaanimise objekt ja pikem plaanimisperiood, seda suurem on plaanitavate parameetrite hälve. Plaanide kvaliteetide tõstmiseks saab: kasutada juhtimisalaseid teaduslike meetodeid rakendada plaanimise põhimõtteid tõsta plaanimisel kasutatava informatsiooni kvaliteeti ja metoodilist kindlustatust stimuleerida plaanimise kvaliteedialast tegevust. Eelpool nimetatud tegevusi on praktikas raske täita, sest see nõuab kõrge
Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi: A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka FINANTSPLANEERIMINE (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas: aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega: · juhtimissüsteemi (-struktuuri, -hierarhia) kujundamine · plaanimisperiood on tavaliselt lühem (aasta on üldjuhul liiga pikk!) ning · ettevõtte poliitika (tegevussuunad, suhted ühiskonnaga (huvigruppidega) ja · põhiliste (st otsesel meetodil koostatavate st bilansi ja kasumiaruande) ning looduskeskkonnaga, ressursikasutus, uuendused jne) kujundamine, lähtudes tuletatavate (st rahavoo aruande) kohad (ehk koostamisprintsiip ja järjekord)