1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune.
6) Koordineerimise ja integreerimise funktsioon. Plaanimine aitab konflikte ennetada ja võtab arvesse juhtimise erinevate sfääride vastastikuseid seoseid. 7) Korrastamise funktsioon. Plaanimisega luuakse ühtne üldine kord tegevuste, nende täitmise ja vastutuse vahel. 8) Kontrollfunktsioon. Plaanimine võimaldab jooksvat kontrolli plaani täitmise üle ning vigade analüüsi peale plaanide elluviimist. Eelneva plaanimiseta on tulemuste kontrollimine praktiliselt võimatu. 9) Kasvatuslik efekt ja õppefunktsioon. Need ilmnevad ühelt poolt ratsionaalse tegutsemise eeskujuna plaanimisel ja teiselt poolt võimalusena õppida vigadest. 10)Dokumenteerimise funktsioon. Plaanimise raames toimub tegevuskäigu dokumentaalne esitus. Samuti näidatakse vajalikud andmed juhtimisotsuste põhjendamiseks.
annaabi.ee 
