3) lennundusseadusandlus 4) lennunavigatsiooniteeninduse seadmed ja süsteemid: raadioseadmed ja -süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad 5) lennundusmeteoroloogia 6) lennuliikluse korraldamine 7) navigatsioon, lennunduse raadioside, lennundusteabeteenindus 5.3.2. Õhusõidukid ja mootorid 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 4) plaaneri elektrisüsteemid 5) turbiin ja kolbmootorid 6) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.3. Avioonikaseadmed 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed
turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid. FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4. Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal.
1. MIS ON LENNUK? Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja
annaabi.ee 
