· Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis,
Jaapanis ja Austraalias ning olnud oodatud ooperidirigent mainekates teatrimajades nii Euroopas kui Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Oma karjääri jooksul on ta juhatanud kokku 157 orkestrit. Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. Ta on oma orkestrid teinud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatuks nii kontserdireiside kui ka plaadistustega. Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. Neeme Järvil ja tema abikaasal Liilial on kolm last dirigendid Paavo ja Kristjan Järvi, flötist Maarika Järvi ning kuus lapselast.
eestlase" tiitel. o Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden (1990) . o 1996. aastal sai ta Riigivapi III klassi teenetemärgi. o 2012. aastal sai Eesti Muusikanõukogu poolt välja antud interpretatsiooni preemia. o Neeme Järvi kuulub ka 1999. aastal valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka. ÜLDIST o Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. o Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. o Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaid Eesti muusika tutvustajaid maailmas. https:// www.youtube.com/watc h?v=R04t4GiVE5o Paavo Järvi o Neeme Järvi ja Liilia Järvi poeg o Sündinud 1962.aastal o Juhatanud üle 10 orkestri, peadirigent 3 orkestris. o Eesti Riikliku Sünfooniaorkestri kunstiline nõustaja.
Ta elab oma perega Floridas. Maarika Järvi on flööditar, kes sündis Tallinnas ning kolis perega 1980. aastal USA'sse. Kuni 1980. aastani õppis ta Tallinna Muusikakoolis ning USA's õppis ta edasi New Englandi muusikakonservatooriumis Doriot A. Dwyer ja Lois Schaeferi käe all. Viimane on ka Bostoni sümfooniaorkestris. 6 2. Diskograafia Neeme Järvi on 417 salvestusega üks maailmas enim plaadistanud dirigente. Salvestused on valminud koostöös plaadifirmadega Deutsche Grammpohon, Chandos, BIS, Orfeo, jt. Mõni kuulsam salvestus temalt oleks minu arvates hiljuti ilmunud plaat, kus on peal inglaste klassiku Hubert Parry orkestri- ja kooriteosed, Pjotr Tsaikovski ,,Uinuva kaunitari" muusika ning Camille Saint-Saensi orkestrilooming. See salvestati inglise firmaga Chandos. Kõik tema teosed on üleval siin: http://www.neemejarvi.ee/discfr1est.html
Heino Eller Kirjutas põhiliselt instrumentaalmuusiat. Oli paljude eesti heliloojate õpetaja. MK Kõige kuulsam „Kodumaine viis“, „Männid“ Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi. Tähtsamad teosed „Eesti esimene ballett“, „Kratt“ MK „Kratt“ Maksamereliste tants Tubina loomingust kõige tuntuma osa moodustavad 10 sümfooniat, mis tänu sellele, et Neeme Järvi on need plaadistanud on saavutanud ülemailmse kuulsuse. Muusika Eesti Vabariigis 1918 1919 asutati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1983 nimetati Tallinna oma konservatooriumiks. Tallinna kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor oli Mihkel Lüdig 1921 rajati koorilaulu ja pillimängu edasiarendamiseks Eesti Lauljate Liit. Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht.
ning siin oli ka linnastumisprotsess kõige aktiivsem, mis soodustas džässmuusika arenguks sobiva keskkonna teket. 71 Raimund Kull küll passiivse huvilisena. Pole andmeid, et ta oleks ise džässi mänginud, küll aga oli ta sagedane külaline saalides, kus mängisid džässbändid, ning ta on andnud ajakirjandusele asjatundliku intervjuu džässi teemal (“Jazz ja Meie”, Rahvaleht 1928, 30.06). Siiski on R. Kulli kirjutatud “Popurrii eesti viisidest” plaadistanud 1920. aastate üks Euroopa tuntumaid, Sandor Józsi salongiorkester firmale “Odeon” (Pedusaar 1998: 41). 43 Teadaolevalt esimesi džässi mängimise katsetusi Eestimaal kirjeldab Kurt Strobel oma mälestustes: “Juba 1918. aasta suvel hakkasime koolisõprade Konstantin Paalse ja Herbert Putzkeriga Paalse korteris kerget muusikat harjutama, Paalse klaveril ning Putzker ja mina viiulil. Sama aasta talvel suurendasime koosseisu
annaabi.ee 
