sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu, mida oli lihtsam vormida. Bi Shengi trükivorm 1040 a
Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni Friis - vaheldumisi plaadiosad, millel kaks vertikaalset vagu Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe püstvaokesega on jaotatud kolmeks ühesuguseks püstkülikuks. T. vaheldub friisil metoobiga Metoob - dooria friisil kahe triglüüfi vahel asetsev mütoloogiliste skulptuuride v. maalidega kaunistatud nelinurkne plaat Friis - antiikse templi talastikus plastilise kaunistusega horisontaalne ehisvööt ; paelataoliselt asetatud piltide rida. Vt. kaarfriis
annaabi.ee 
