loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada. 4. Mida tähendab termin ,,kolooniat moodustav ühik"? See tähendab elusrakkude arvu 1g või 1 ml uuritavas proovis. 5. Kui suur on optimaalne kolooniate arv Perti tassil, et saada objektiivne tulemus plaadimeetodil? Pindkülvi puhul 20-200 kolooniat ning sügavkülvi puhul 30-300 kolooniat 6. Mis on kõige tõenäolisema arvu meetodi põhimõte? Piirlahjenuste ehk tõenäolisema arvu meetod põhineb uuritavast proovist lahjendusrea valmistamisel ja lahjendusest väljakülvide tegemisel vedelsöötmega katseklaasidesse. 7. Millised on kõige tõenäolisema arvu meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga? Piirlajenduste eeliseks on see, et saadakse kõrgemad tulemused, kuid
takistavad DNA replikatsiooni. 31. Miks UV-kiirgus surmab vegetatiivse mikroobiraku, kuid ei surma endospoori? UV-kiirgus ioniseerib vee... Endospoori veesisaldus on väga madal, seega on ta UV-kiirgusele resistentsem. 32. Milline UV-piirkond on mikroobile kõige letaalsem? 250-260 nm, sest kiirgusel on siis otsene mõju DNA-le. 5. teema 1. Miks ei väljendata plaadimeetodi puhul arvukust ühikuga rakku/ml? Paljud ei moodusta kolooniat. 2. Milliseid külviviise kasutatakse plaadimeetodil arvukuste määramiseks? Tilkkülv, pindkülv, süviskülv. 3. Millise mikroobirühma arvukusi määrame tavalisel pindkülvil toiteagaril? Heterotroofsete aeroobide. 4. Leia CFU/ml algproovis, millest tehtud lahjenduse (1 ml seda kultuuri viidi 9 ml-sse lahjendusvette, sellest 0,1 ml kanti edasi 9,9 ml-sse lahjendusvette) 100 mikroliitrise külvi väljakasv oli 290 kolooniat 20 ml toiteagaril? 100 mikroliitrit = 0,1 ml – 290 kolooniat