2m k1 = 4 mm/s Ühtlane pinnas Kihiline pinnas 2m k2 = 2 mm/s 2m k3 = 1 mm/s Tõusev vool Seisev vesi Langev vool Joonis 3.22 Näites toodud efektiivpinge epüürid ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud efektiivpinged seisva vee korral ja voolamise korral ühtlases pinnases 1 = (10 + 100,429)2 = 28,6 kPa ( 20 ; 40) '2 = (10 + 100,857)2 + 28,5 = 65,7 kPa ( 40; 80)
2 m k 3 = 1 m m /s T õ u se v vo o l S e is e v v e s i L a n g e v vo o l J o o n i s 3 . 2 2 N ä i t e s t o o d u d e f e k ti i v p i n g e e p ü ü r i d on esitatud pinnase ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud efektiivpinged seisva vee korral ja voolamise korral ühtlases pinnases 1 = (10 + 100,429)2 = 28,6 kPa ( 20 ; 40)
annaabi.ee 
