· Eestlaste huvi sõjavastu puudus. · Laastavamalt mõjus tööstusele ning põllumajandusele · 75% talupoegadest mobiliseeriti, 80% hobustest, 51% töölistest olid mehed · Sõjaks vajalikku toodangut toodeti · Defitsiit kõikidest asjadest nt. Jalanõud, sukad jne. · Naised pidid tööl käima Tekivad esimesed poolpäevased lasteaiad Pärnus ja Tallinnas. Naiste moes: · lõigati juuksed lühemaks, et vältida õnnetusi töökohal · sukapüksid asendati pkstega · hakatakse jooma ning suitsetama Eestlane sai sõna sekka öelda majanduses alles I. Maailmasõja ajal. Tekib 3 ettevõtet: · Tallinnas ja Tartus tekib sõjatööstuskomitee, kuhu kuulub ka Eesti majandusteadlased ning ettevõtted- Jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel · Linnadeliidu Tallinna komitee · Põhja Balti komitee- J. Tõnisson- põgenike eest hoolitsemine ning toidu hankimine sõjaväele. SÕJA SÜNDMUSED · kõige suurem mure oli sõjapõgenikud ~70 000 lõunast
Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad ploomipuulised perekond Prunus sageli astlaga. Põõsad kõrgusega 0,2-2,5m; püstiste või Perekond enelas Spiraea kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad, Põisenelas Physocarpus vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor tugevalt ketendav suurte lehtedena. 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad,