,,Olime" mõlemad õnnelikud ja jooksime mööda õue ringi (vihma sadas) , ,,minu" isa ja vend nägid meid ja nad ei olnud harjunud sellega , et ,,ma" naeran ja olen õnnelik kuna ma seda tavaliselt ei ole. Õhtusöögilauas rääkis Pjotr rumalusi ja palju naljakas juttu ( et kui kurki talvel süüa siis on suus kevade lõhn jne.) ,,Ma" läksin magama ja mõtted olid täis unistusi ja mõtlesin kui kõrgest soost ja rikas ma olen ja kas ma ikka armastan Pjotrit?. Aga talvel kolisime linna tagasi ja Pjotr jäi maale (Pjotr oli maal naaber lihtinimene ja Natalja oli kõrgesoost ja rikas). Pjotr käis vahest ,,meil" külas ja rääkis ka vahest armastusest aga linnas see armastuse jutt ei olnud nii ilus kui tol hetkel maal. ,,Ma" mõtlesin et kas on asi rikkusel ja vaesusel aga ,,meil" oli siiski tugev müür vahel ,,ma" tundsin. (kirjeldatakse sügavalt tundeid). ( Räägib kuidas romaani tegelased on hädavaresed ja ei võitle oma armastuse
nad lihtrahva mässu. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad ühiskonna mässu õhutavad inimesed. Romaanis on selleks Lembke, keda Stepan Trofimovits ekspluateerib. Ära tuleks kasutada röövlijõugud. See oli Bakunini mõte. Romaanis kasutatakse ära sunnitöölist Fedkat, et tappa. Noorem põlvkond tegeleb pidevalt tülide ja skandaalide provotseerimisega. Tihti korraldavad nad tulekahjude teket, korraldavad mõrvasid. See tähendab üleüldist purustamist. Netsajeviga ühendab Pjotrit veel ka see, et Pjotr tuleb linna T. Välismaalt ja tal on missioon - rev-i organiseerimine. Ta valetab oma kaaslastele, et kogu Vm on kaetud rev-iliste liikumistega. Provintsilinn osutub terve Vm mudeliks pole vahet, mis linna kujutatakse. Pjotr liialdab, aga ta teeb seda selleks, et suurendada oma autoriteeti kaaslaste silmis. Pjotr on praktik, mitte teoreetik. Ideid ei mõtle ta ise välja, tal on olemas inspireerijad olulisim neist Nikolai Stavrogin (kr k stauros rist)