haavuv ja tundlik mees, kelle elu oli üksainus kannatuste rada. Nagu soomlaste Sibelius läks Pjotr algul Peterburgi õigusteaduskonda advokaadiks õppima, aga nagu võib arvata ei läinud kõik nii nagu ta vanemad olid soovinud-ta kaldus heliloojate teele. Ts’aikovskil vedas, tema muusikasse armus raudtee paruni lesk Nadjes’da von Meck. Arvatavasti tuksus lese süda ka Pjotr’le, kuid see oleks olnud tol ajal raudtee pomade rikaste leskede klubis midagi mõeldamatut. Naine saatis Pjotrile korduvalt raha, kuid keeldus temaga kohtumast. See küll kergendas Ts’aikovski rahalist olukorda, kuid põhiprobleemid olid alles ees, kui ta mõistis, et on homoseksuaal. See oli Venemaal sel ajal kuritegu, mille eest karistati Siberisse saatmisega. Kalduvust varjata püüdes abiellus ta ühe oma austajannaga, kuid hukatuslik abielu lõppes lahutusega ja peale seda oli õnnetu helilooja veel hullemas vaimses seisundis. 20.04.12 Muusika kuulamine:
ühiskonda. Ta on haritlane, kes on kaotanud jalge alt pinnase ja kellel ei ole kontakte. See näitab lõhestatust. Igavus on põhiline emotsioon. Teiseks teoreetikuks on Sigaljov puhas teoreetik, ta ei talu verd. S jaotab kogu inimkonna kaheks osaks üks osa on 90%, kes hakkavad tööd tegema. 10% on väljavalitud, nad hakkavad ülejäänuid käsutama. 90% nimetab ta ürgaegseks karjaks. Nad on omavahel võrdsed inimesed. Neis ei arene individuaalseid võimeid. Pjotrile meeldib see, kuidas tulevases ühiskonnas hakatakse käituma geeniustega. Shakespeare, Newton, Kopernik Shakespeare'i pekstakse kividega, Kopernikul torgatakse silmad peast välja. Tuleviku ühiskond geeniusi ei tunnista. Juhtivale ladvikule pole geeniusi vaja, aga nad paistavad sellest 90% üle. Puudub liider. Liidri kohta pakub ta Stavroginile, kuna ta on selline tegelane, kes kõikidele meeldib. Stavrogin loobub, kuna teda põhimõtteliselt enam miski ei paku huvi