html 2. Lunastaja Kristuse kuju Rio de Janeiros Corovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega raudbetoonist ja voolukivist kristus ehk Lunastaja kristuse kuju on üks külastatumaid ning tuntumaid monumente Brasiilias. Mäe tippu viib trepp millel on 220 astet, kuid on olemas ka tõstuk. Mäe jalamile on püstitatud kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole ja Tijuca Forestini rahvuspargile. Kuju on koos pjedestaaliga 39,6 meetrit kõrge ja 635 kilogrammi raske ning on merepinnast umbes 700. m kõrgusel. Kuju kavandas kohalik insener Heitor da Silva Costa, kuid valmistas Poola-prantsuse skulptor Paul Landowski. Ehitamine võttis aega 9 aastat 1922 kuni 1931 ning kuju avati 12 oktoobril aastal 1931. Aastal 2008 tabas monumenti pikselöök tehes kahju sõrmedele, peale ja kulmudele. Kuju renoveeriti ning taasavati aastal 2010. 82 aastat Rio
kirjutanud: ,, Kes tahab maalida nägu, ei saa seda teha ilma sellega kokku sulamata." Nii pole ka teada, kas nende vahel võis midagi enamat olla. Pärast Firenzes tehtud maali ,,Tütarlaps kadakaokstega" oli ,,Cecilia Gallerani" Leonardo teiseks naise salapärasust kujutavaks portreeks. Kolmandaks sai aga ,,Mona Lisa". ,,Cavallo" Cavallo" ei olnud tühipaljas kuju, see oli koloss. Üksnes hobune pidi olema seitse ja pool meetrit kõrge. Koos pjedestaaliga, maapinnast kuni marssalikepi tipuni viisteist meetrit. Vahepeal lõpetas Moro lepingu ja ütles, et Leonardo seda enam edasi ei teeks kuid 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse ,,Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. Lõpuks jõuab kätte ka aeg selle monumendi demonstreerimiseks. Leonardo töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb oma leiutistega, joonistab ning ka maalib palju. 1489
ulatub aula Eesti väärtuslikem ampiirstiilis interjöör. Aula on kõrge peegelvõlvlaega saal. Põhiplaanis ligilähedaselt kuldlõikelise proportsiooniga, üle 300m2 suurune ruum haarab enda alla kogu hoone keskosa keskrisaliidi laiuselt. Aula arhitektuurseks eeskujuks on katustega sammastatud keskõu peristüül. Saali neljast küljest ümbritsevat sammasõrud kannab 28 joonia motiividel puidust sammast. Seinu liigendavad 20 pjedestaaliga kannelüüridega pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis
annaabi.ee 
