Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades küllaltki suurt kiirust millega tuleb teha kujundi ülekirjutamist peab ka videomälu olema kiire. Näiteks super VGA monitoril 1024x768 pixelt ümberkijutamise sagedusega 70 Hz on 59 ühe pixeli lugemiseks 18 nS. See eeldab väga kiiret videomälu. Tihti käsutatakse videomälu ja kiire juhtimise vahel nihkeregistrit. See võimaldab lugeda mälust terve sõna korraga (ühe rea pixelite väärtused) ja saata laotusse juba suhteliselt kurest nihkeregistrist. Kiire juhtimine toimub alati analoog signaaliga (kallutus mähised ja kiire heleduse juhtimine)
Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades küllaltki suurt kiirust millega tuleb teha kujundi ülekirjutamist peab ka videomälu olema kiire. Näiteks super VGA monitoril 1024x768 pixelt ümberkijutamise sagedusega 70 Hz on 58 ühe pixeli lugemiseks 18 nS. See eeldab väga kiiret videomälu. Tihti käsutatakse videomälu ja kiire juhtimise vahel nihkeregistrit. See võimaldab lugeda mälust terve sõna korraga (ühe rea pixelite väärtused) ja saata laotusse juba suhteliselt kurest nihkeregistrist. Kiire juhtimine toimub alati analoog signaaliga (kallutus mähised ja kiire heleduse juhtimine).
Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades küllaltki suurt kiirust millega tuleb teha kujundi ülekirjutamist peab ka videomälu olema kiire. Näiteks super VGA monitoril 1024x768 pixelt ümberkijutamise sagedusega 70 Hz on ühe pixeli lugemiseks 18 nS. See eeldab väga kiiret videomälu. Tihti käsutatakse videomälu ja kiire juhtimise vahel nihkeregistrit. See võimaldab lugeda mälust terve sõna korraga (ühe rea pixelite väärtused) ja saata laotusse juba suhteliselt kurest nihkeregistrist. Kiire juhtimine toimub alati analoog signaaliga (kallutus mähised ja kiire heleduse juhtimine). Sellepärast peab teisendama protsessori diskreetse info kuskil analoog kujule
annaabi.ee 
