Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur 1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Peri (+ Caccini) ja Rinuccini ,,Eurydike" -- uue zanri esimene avalik näitamine (Caccini oma esitati tervikuna 1602 samuti Palazzo Pittis) 1607 Mantua, hertsog Gonzaga sünnipäev Monteverdi ja Striggio ,,Orpheus" 1637 Veneetsia, 1. avalik ooperiteater (San Cassiano) Ooperi algses arengus tähtsad tugipunktid Firenze (humanistid, Medici õukonna toetus), Rooma (kus 1600 tekib ka oratoorium ning edaspidi 17. sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia
figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks. Massyse Helduse v�rdkuju on n�htud inspireerituna Itaalia klassikalistest vormidest nagu n�iteks Andrea Solario �Madonna lapsega�, mille koopia asub Londonis National Gallerys v�i pisut v�iksem, aga v�ga sarnane Palazzo Biancos Genovas asuv Helduse v�rdkuju, mida on seostatud Raphaeli �Madonna dell�Impannataga� Palazzo Pittis Firenzes. Kristlik Helduse v�rdkuju on osa kristlikust ikonograafiast, v�hemalt alates renessansiajast. Selle allegooria keskmes on inimliku ja jumaliku armastuse vastandlikud aspektid. Esimene neist illustreerib maise inimliku armastuse haprust ning teine jumaliku armastuse surematut heldust. Vastureformatsiooni ajal peeti kauni naise imetavat kuju kahtlemata Helduse v�i Armastuse s�mboliks. Naine v�is aga personifitseeritult s�mboliseerida ka roomakatoliku kirikut ning tema laps
annaabi.ee 
