Konvent võttis aprillis vastu uue dekreedi, kus Prantsusmaa keeldub sekkumast teiste riikide siseasjadesse. Sellega lõppes revolutsiooniline propaganda. Dantoni vastane Robespiarre nõudis surmanuhtlust kõigile, kes soovib pidada läbirääkimisi vaenlastega. 31mai-2juuni ülestõus kukutas zirondiinide võimu Konvendis ja pani alguse jakobiinide diktatuurile. Dantoni pooldajad püüdsid jõuda Inglismaaga kokkuleppele. 1794 aasta kevadised valimised Inglismaal tõid võidu jällegi Pittile. Dantoni positsioon Konvendis nõrgenes ning Robespiarre viis ta giljotiini alla. Erinevalt dantonistidest, vasakpoolsed jakobiinid, Klootz ja teised põhimõtteliselt välistasid igasuguse diplomaatia ja läbirääkimised. J. Hebert ja Klootz ei pidanud vajalikuks isegi kaubandus-ja diplomaatiliste suhete pidamist neutraalsete riikidega. Toitu pidi saama terrori ja rekvireerimise teel. 9. termidoori (1794-1795) riigipööre tõi muutusi välispoliitikasse ja diplomaatiasse.
SAJ Kuni 18. saj esimese veerandini olid Ameerika kolooniad SB olulisemateks kolooniateks. Nad olid üsna iseseisvad ja probleeme omavahel polnud kuni 1760ndateni. Konflikt tõusis Prm ja SB vahel. Kõige rohkem maa-alasid oli Prml nn Suur-Prm. Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga. Uued valdused tõid aga SB juurde hulgaliselt probleeme. Sõda võideti suurelt tänu William Pittile, kes sekkus kolooniate siseellu, andis korraldusi sõjaväele jne. Ameerika kolonialistidele pandi peale maks ja anti korraldus briti vägesid majutada. See põhjustas ameeriklaste vastumeelsust. Piir kehtestati 1763, kus ei lubatud kolonialistidel lääne poole liikuda. 16/4 prantsusmaa oli toetanud indiaanlasi, kuid kui britid tulid, lõetasid nad nende toetamise. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi
annaabi.ee 
