Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi väljapeiteldatav osa. Parandustükk teha kaldpinnaga nii saab parandustüki tihedalt avasse suruda ning see jääb ka vähem nähtav. Liimides puidu otspinnad, ei jää liimühendus tugev, ent kaldpinda saab hästi liimida. Parandustükid liimida niiskuskindla puiduliimiga B3. Kasutada pitskruve - liimitav pind peab olema surve all. Punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised - ümarad punnid tulevad välja, kandiline punn ei tekita aknale sisse lüües pragusid. Punne ja aknaraame ei liimita, raamile annavad jäikuse täpsed tapid, punnid ja kitt. Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB! Kitti ei või kasutada pinnapealse pahtlina. Pilt 8. Parandusplomm PANE TÄHELE! Kasutada sama puiduliiki: männipuidust aken parandada männipuiduga. Võimalusel kasutada
keevitusaparaate (Joon. 39). Joon. 38 Punktkeevitustangid Joon. 39 Statsionaarne punktkeevitus 22 Fikseerimisvahendid Keevitatavate detailide fikseerimiseks kasutatakse erineva kuju ja suurusega fikseerivaid näpitsaid (Joon. 40), magnetfiksaatoreid (Joon. 41) ja pitskruve (Joon.42 ). Joon. 40 Fikseerivad näpitsad Joon.41 Magnetfiksaatorid Joon. 42 Pitskruvid Fikseerimisvahendite kasutamine 23 Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba
Nii liimitakse ka väga pakse puittoorikuid. Toorikute tehnoloogiline hoidmine peale pressimist: Peale survealt vabastamist ei tohi kokkuliimitud toorikut kohe edasi töödelda. Neil lastakse seista liimi lõpliku kõvastumiseni, liimilahuse poolt puitu viidud niiskuse ühtlustumiseni ja sisepingete vaibumiseni. Järelhoidmise aeg sõltub liimist, puiduliigist ja edasisest töötlemisest. Liimimisresiimid: Liimimis kvaliteet oleneb suuresti pindade kokku surumisest. Kasutatakse kiilusid, pitskruve, liimklambreid, mehaanilisi ja mootoriga varustatud kruviseadmeid (hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid). (kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada) (liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm). Pilet nr. 3 1.Puidu liigitamine. 2.Puidu survetugevus. 3.Liimide liigitus. 1.Lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit (mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Maltspuidulised- lülipuitu ei ültse märgata (haab, kask, lepp)